"Valatud" kapsapirukas

Tainas:

3 muna

2 tl suhkrut

0,5 tl soola

0,5 tl küpsetuspulbrit

400 g hapukoort VÕI 500 ml keefiri

u 250-300 g jahu

80-100 ml õli või 80 g sulatatud võid

paar spl võid vormi määrimiseks

Täidis:

300-400 g peakapsast

6 muna

soola

pipart

soovi korral tüümiani

veidi õli ja või segu kapsa praadimiseks/hautamiseks

Peale:

seesamiseemneid või muid meelepäraseid seemneid

Valmistamine

Mõõda kõik taina ained kaussi ja sega ühtlaseks. Kuna jahu võib anda erineva tulemuse, siis lisa jahu algul 200 g ja siis vähehaaval juurde. Kui paned kõik jahu korraga, siis vajaduse korral lisa tainale lõpus kas piima või veidi vett, et tainas oleks vedela konsistentsiga, paksu hapukoore taoline.

Tainas ei pea enne küpsetamist seisma, seetõttu on mõistlik alustada piruka valmistamist täidisest.

Täidise jaoks haki kapsas noaga hästi peeneks ja tõsta kaussi. Seejärel vajuta ja pigista kapsast kätega seni, kuni kapsas pehmeneb ja eraldub veidi mahla. Maitsesta soolaga. 

Kuumuta panni peal või ja õli, lisa soovi korral tüümiani (sobib kuivatatud tüümian) ja seejärel kapsas.

Prae kapsast veidi segades niisama, siis hauta vahepeal segades kaane all kuni valmimiseni. Lisa maitse järgi küpsemise teises pooles soola ja pipart. Vett ei pea lisama, kui kaane all hautada. Kapsas võiks olla praktiliselt pehme. Seejärel jäta jahtuma.

Keeda 6 muna vähemalt 5-7 minutit ja jahuta külmas vees, et oleks kergem koorida. Kui munad kooritud, siis haki need kuubikuteks. Lisa hakitud muna jahtunud kapsale.

Eelkuumuta ahju 180-190 kraadi juures 10 minutit.

Selle aja jooksul määri küpsetusvorm (pildil olev ümmargune vorm on diameetriga 29 cm ja kõrgus 5 cm) võiga, tõsta kulbiga umbes 1/3 tainast vormi põhja, selle peale laota kapsa-muna täidis ning täidise peale tõsta kulbiga või vala ülejäänud tainas. Kaunistuseks puista peale seesamiseemneid või muid meelepäraseid seemneid.

Küpseta vastavalt oma ahjule ja vormi kõrgusele ahju keskosas seni, kuni pirukas on pealt kuldpruun.

Antud vormi korral küpses pirukas 30 minutit 190 kraadi juures, seejärel sai pirukat ahjus pööratud 180 kraadi  (sest eestpoolt ei küpseta ahi nii pruuniks, ahju omapära) ja siis küpses see 185 kraadi juures veel 20 minutit.

Lase veidi taheneda ja serveeri soojalt. See pirukas on hea ka külmalt, kuid seda saab järgmisel päeval ka soojendada, näiteks mikrolaineahjus. 

P.S. Valatud pirukat saab teha hapukoore asemel ka keefiriga, siis jääb tekstuur kergem/õrnem. Toatemperatuuril keefiri võtta umbes 500 ml. 

KODUNE TRÜHVLITORT

Põhi:

• 1 pakk meelepärast tordipulbrit
• vett ja õli vastavalt pakendi juhisele
•  6 spl tavalist nisujahu

või

• küpsetada ise tavaline biskviitpõhi 5-st munast

Võikreemi kakaolisand: 

• 4-5 spl kakaopulbrit
• 2 spl võid
• 4 spl suhkrut
• 50 ml piima või kohvikoort

Võikreem:

• 250 g toasooja taluvõid
• 6 spl tavalist suhkrut (võib kasutada ka tuhksuhkrut maitse järgi)
• + kakaolisand
• 50 ml Vana Tallinna likööri

Vahele: 

• meelepärast vedelamat moosi (nt õunamoos)
• kaunistamiseks 1 tl kakaopulbrit

Küpsetada tordipõhi ümmarguses lahtikäivas vormis (u 24-26 cm) ja lasta täielikult jahtuda.

Võikreemi jaoks valmistada esmalt kakaolisand. Kõik ained panna potti ja kogu aeg segades kuumutada seni, kuni segu korralikult mullitab. Segu ei lähe paksuks, võibki olla vedel, aga kakao peab olema korralikult läbi kuumutatud. Seejärel lasta sellel jahtuda.

Võikreemi jaoks panna mikserisse kuubikuteks lõigatud toasoe või koos suhkruga ja vahustada korralikult. Seejärel lisada vahustamise ajal osade kaupa või-suhkrumassile kakaolisand. Lõpuks lisada liköör. (Likööri võib ka ära jätta või soovi korral panna maitse järgi rohkem). Siiski annab just see kreemile õige nüansi.

Tordi kokkupanek.

Jahtunud tordipõhi lõigata pika noaga kaheks. Alumisele poolele määrida vedelamat moosi ja seejärel katta kreemikihiga.(Soovi korral võib moosi ka ära jätta). Võikreem on üsna paks, seega on parem seda panna kuhjakestena kogu põhjale ja siis suure noa või spaatliga laiali määrida. Pealmisele tordipõhjale määrida peale ainult kreemi ja veidi paksema kihina. Veidi kreemi jätta alles kreemitupsude tegemiseks. Need võib teha lihtsalt kahe teelusikaga või siis kasutada ka kreemitülli koos meelepärase otsikuga. Kaunistuseks sõeluda tordile veidi kakaopulbrit. 

Tort võiks seista 2-3 tundi või üleöö. Külmkapis seisab peale valmimist ka rahulikult nädala. 

Kui muidugi enne ära ei sööda :)

Kodune rabarberikook

8-12 sööjale
Ettevalmistuseks: 20 min
Küpsetamiseks: 50 min

Põhi

200 g kaerajahu
100 g nisujahu
150 g võid
4 spl suhkrut
0,5 tl soola
kaneeli

Täidis

4 suurt või
6-8 väiksemat rabarberivart
5-6 spl suhkrut või maitse järgi
kaneeli
4 muna
200 g 20% hapukoort
2-3 spl suhkrut
0,25 tl soola
3-4 spl mannat (soovi korral)
jahtunult kaunistamiseks tuhksuhkrut

Valmistamine

Eelsoojenda ahi: 220 kraadi, u 10 minutit.
Selle aja jooksul vala kaera- ja nisujahu kaussi, sega
suhkru, soola ja kaneeliga.
Sulata või ja sega jahusegu hulka ja näpi hoolikalt läbi.
Põhjasegu ei tohi jääda liiga sõmer (liivataoline),
sest siis ei püsi põhi koos. Vajadusel lisa sulavõid.
Määri koogivormi (u 24 cm) võiga, suru tainasegu vormi põhjale ja külgedele. Tee kahvliga põhja sisse augud.
Küpseta põhja eelsoojendatud ahjus sõltuvalt ahjust 190-210 kraadi juures kõige alumisel siinil u 20 minutit või kuni servad on pruunikamad. Kuna kaerajahu on juba algselt ise pruun, siis väga suurt värvimuutust pole. Soovi korral võib põhja teha ainult nisujahust.

Seni kuni põhi küpseb, pese, koori ja tükelda rabarberid.
Sega kausis suhkru ja rohke kaneeliga.
Teises kausis klopi lahti 4 muna, lisa suhkur, sool ja hapukoor. Soovi korral lisa paksendamiseks veidi mannat. Hiljem seda tunda ei jää.

Võta eelküpsetatud põhi ahjust välja, kata tükeldatud ja suhkurdatud rabarberitükkidega, vala peale hapukoore-munasegu ja pane uuesti ahju. Soovitavalt alumisele või eelviimasele siinile. Küpseta sõltuvalt ahjust 190-210 kraadi juures u 30 minutit ehk seni kuni hapukoore-munasegu on korralikult tahenenud ja servadest kergelt pruunikas.

Lase valmis koogil vähemalt 20-30 minutit vormis jahtuda.
Sobib serveerimiseks vaniljejäätise või -kastmega või lihtsalt kohvi- ja teelauale.

Hollandi õunakook (Hollandse appeltaart)

Tainas:

300 g nisujahu

200 g külma võid

125 g suhkrut

näputäis soola

1 klopitud muna

Täidis:

100 g suhkrut

100 g seemneteta rosinaid (heledaid ja tumedaid)

1 tl jahvatatud kaneeli

2 sl riivsaia

3-4 haput õuna (allpool videos on kasutatud 8 õuna, tuleb kõrgem kook)

Peale:

tuhksuhkrut (soovi korral)

Valmistamine

Valmista tainas: sega jahu ja sool, lisa suhkur ning haki juurde külm või. Lisa lahtiklopitud muna (jäta umbes 1 sl munasegu määrimiseks). Sõtku tainas ruttu ühtlaseks ja pane külmikusse.

Valmista täidis: koori õunad, eemalda südamik ning tükelda korrapäraselt viiludeks. Loputa rosinad. Sega õunad, rosinad, suhkur ja kaneel.

1. Määri 24 cm läbimõõduga lahtikäiv koogivorm võiga.
2. Rulli 2/3 tainast õhukeseks ja vooderda sellega koogivormi põhi ja servad. 
3. Puista tainale riivsai, kata õuna-rosinaseguga. NB! Vajuta tugevalt õunakihid kinni! 
4. Rulli ülejäänud tainas õhukeseks ja lõika 1,5 cm laiusteks ribadeks. 5. Aseta tainaribad risti-rästi koogi peale ja servadele. 
6. Määri kook pealt munaga.

Küpseta 180-kraadises ahjus 45-50 minutit, kuni kook on kuldpruun. Lase koogil veidi vormis jahtuda, siis tõsta restile jahtuma.
Serveeri jahtunult vahukoorega.

Allikas: http://www.nami-nami.ee/retsept/2204/hollandi_ounakook 

Pilt allolevalt Hollandi veebilehelt, kust saab vaadata ka üksikasjalikku videot (hollandi keele oskus ei ole tegelikult vajalik) 

https://www.24kitchen.nl/recepten/klassieke-appeltaart

Kardemon - aromaatne ja väärtuslik. Kuidas seda rohkem kasutada?

LÕPUS 3  RETSEPTI: KARDEMONIKOHV, VÜRTSIKAS VORMIKOOK, ÕUNAVOKK

Allikas: https://nipiraamat.ohtuleht.ee 

Kardemon kuulub maailma kalleimate maitseainete hulka, olles hinnalt safrani ja vanilli järel kolmandal kohal.

Kardemoni metsikud esivanemad on mäletamata aegadest peale kasvanud India lõunaranniku ja Sri Lanka vihmametsades. India on tänapäevalgi maailma suurim kardemonikasvataja, kuigi lõviosa saagist läheb müüki oma riigis, kus selle järele on ülisuur nõudlus. Suurimaks eksportijaks on tõusnud hoopis Guatemala, kus kardemoni hakati kasvatama juba eelmise sajandi algul, kuid kohalikud elanikud pole seda vürtsi omaks võtnud ning kogu toodang veetakse välja. Aasias kasvatatakse kardemoni ekspordiks ka Sri Lankal ja Indo-Hiinas, Aafrikas aga Tansaanias.

Ehtne kardemon (ld Elettaria cardamomum) on pikkade nooljate lehtedega mitmeaastane rohttaim, mille kollased või sinised õied paiknevad maapinnalähedastes lehekaenaldes. Viljastunud õitest arenevad umbes 1,5 cm pikkused paadikujulised kuprad, igaühes tosina jagu pisikesi kolmekandilisi  seemneid. Just neid vürtsikaid terakesi pruugitaksegi nii maitseandjana kui ka rahvameditsiinis.

Kõrge hinna põhjus
Kardemoni kõrge hinna taga on viljade eripära ja sellest tulenev suur töötlusmaht. Kuprad valmivad peaaegu aasta ringi ja täiesti korrapäratult, mistõttu nende küpsusastet tuleb pidevalt jälgida. Nimelt lähevad täisküpsed kuprad iseenesest lahti ning seemned pudenevad maha. Isegi kui seda ei juhtu, kaob poolavanenud kupardest kiiresti seemnete aroom ja nõrgeneb maitse.

Kuprad lõigatakse taime küljest käsitsi ja ükshaaval ning kuivatatakse peagi pärast koristamist. Indias koristatakse kuprad enamasti poolvalmilt ja kuivatatakse päikese paistel, mis seemnete pudenemist silmas pidades on ohutu ja odav viis, sel puhul säilib kuparde roheline värvus. Mujal Aasias ja ka  Euroopas korjatakse ära veidi hilisemas küpsusastmes kuprad, mis siis tehiskuumuses kuivatamisel pruunikaskollaseks muutuvad, USA-s aga eelistatakse vääveldioksiidiga pleegitatud valkjaid kupraid. Kardemoni turustatakse kuivatatult kas kupardena, tervete seemnetena või jämedalt jahvatatuna.

Ehtne ja võltskardemon
Antiigi õitseajal Rooma riigis ja Kreekas kasutati ravimi ja maitseainena ning isegi parfüümina ohtralt vürtse nimega amomon ja kardamomon. Tänapäeval arvatakse, et nende nimede taga ei pruukinud olla ehtne kardemon, vaid selle odavamad ja  kättesaadavamad asendajad. Kahtlusi süvendab ka vürtsi nimetus, mis kõikides Euroopa keeltes on kõlalt sarnane, kuid ei sarnane üheski Aasia riigis kasutusel olevaga.

Päris kindel on aga see, et juba tuhat aastat tagasi teati ja kasutati ehtsat kardemoni Euroopas Skandinaavias. Arvatavasti toimetasid selle sinna viikingid, kes avastasid selle enda jaoks uudse vürtsi Konstantinoopolist. Just Skandinaavia riigid on praegugi Euroopa suurimad kardemonitarbijad, samal ajal kui muu Euroopa, Saksamaa välja arvatud, suhtub sellesse vürtsisse üpris leigelt. Maailma kardemoniekspordist umbes 15% jõuabki Põhjamaadesse ning kogu ülejäänud Euroopasse vaid 10%.

Ehtsa kardemoni kõrge hinna tõttu kasutatakse asendajaid kogu maailmas, eriti aga Aasias. Siiski ei küündi neist ühegi aroom ega maitse ehtsa kardemoni tasemele. Enamik asendajaid on robustsema maitse ja agressiivsema lõhnaga, milles pahatihti domineerib kamper. Tuntuimad asendajad on päritolumaade järgi nime saanud Jaava, Nepali, Hiina, Tai, Etioopia ja Madagaskari kardemon. Aasias reisides tasuks odav ja seega väga tõenäoliselt võltskardemon ostmata jätta ning eelistada meil müügilolevat. Kui võimalik, tasuks valida terved kuprad või seemned, hoida neid suletud anumas valguse eest varjatult ning jahvatada või purustada vaid väikeses koguses.

Kulinaarne kasutamine
Indias ja mujalgi Aasias on jahvatatud kardemon oluline komponent liha, kala, kana ning riisi ja köögivilja maitsestamiseks mõeldud vürtsisegudes nagu karri ja garam masala. Lisaks maitsestatakse seal kardemoniga maiustusi ja järelroogi. Sageli pannakse kuumtöödeldavasse toidusse terved kuprad, mis pärast roa valmimist välja võetakse, et vältida kibedat kõrvalmaitset. Araablased on kardemoni sajandeid kasutanud kohvi maitsestajana.
Põhjamaades tuntakse kardemoni pärmitainast kringlite ja saiakeste ning muidugi piparkookide maitsestajana. Sageli lisatakse seda marineeritud puuvilja- ja kõrvitsahoidistele ning glögile või hõõgveinile, vene toidukultuuris ka alkohoolsetele jookidele. Viimasel ajal on hakatud kardemoniga  maitsestama ka mitmekäigulise lõuna lõpetuseks serveeritavat kohvi.

Muid kasutusviise
Kardemon on iidsetest aegadest olnud ka seedimist soodustav, liigset vett väljutav ning hingeõhku parandav vahend. Araablased on seda pruukinud erootiliste tunnete äratajana.
Tänapäeva Lääne meditsiinis lisatakse kardemoni seedimist edendavatesse ja turseid vähendavatesse ravimitesse, parandamaks nende lõhna ja maitset, mõnede väidete kohaselt ka nende toime tõhustamiseks.

Kardemonikohv vahukoorega
6 dl vett
6 sl tumeda röstiga kohvi
2 tl jahvatatud kardemoni
2 sl suhkrut
1 dl 35% rõõska koort
Pinnale:
1 dl 35% rõõska koort
1 t vanillsuhkrut
veidi jahvatatud kardemoni

Mikserda pinnakaunistuseks minev koor vanillsuhkruga tugevaks vahuks ja hoia külmas. Mõõda kohvifiltrisse kohv ja kardemon ning valmista jook tavalisel viisil. Jaga suhkur ja koor nelja kuumakindlasse klaasi või kohvitassi, seejärel kalla kohv peale. Tõsta igale portsjonile vahukoorekuhjakesi, millele riputa kardemoni. Serveeri lõuna lõpetuseks järelroana.

Vürtsikas vormikook pohladega
150 g küpsetusmargariini
2 dl suhkrut
1 muna
2 dl maitsestamata jogurtit
1 tl kaneeli
1 tl jahvatatud kardemoni
4 dl jahu
1 tl söögisoodat
Peale:
200 g pohli
0,5 dl suhkrut

Mikserda pehme küpsetusmargariin suhkruga kohevaks. Lisa toasoe muna ja maitsestamata jogurt ning  omavahel segatud kuivad ained. Sega kergelt, nii et tainas ei muutuks sitkeks. Kalla küpsetusmargariiniga määritud ja riivsaiaga üle riputatud suurde madalasse pirukavormi. Riputa pohlad ja suhkur pinnale ning küpseta alumisel siinil 200 kraadi juures 30 minutit.

Õunavokk
4 suurt kõva viljalihaga õuna
2 sl võid
2 sl suhkrut
2 tl kaneeli
1 tl jahvatatud kardemoni
2 sl tumedat siirupit
Lisandiks:
pehmet vanillijäätist

Lõika õunad õhemateks sektoriteks, prae neid mõni minut hästi kuumaks aetud suurel pannil, pannilabidaga pidevalt põhjast ülespoole tõstes. Sega suhkur, kaneel ja kardemon omavahel ning raputa õuntele; tõsta ettevaatlikult segi ning kuumuta pidevalt segades veel mõned minutid. Kalla lamedale vaagnale, nirista siksakiliselt siirupiga üle. Serveeri kohe koos pehme vanillijäätisega.

Pisarakook

Kook, mida saad teha kevadel rabarberiga (originaal), suvel värskete marjadega
ja sügisel õuntega

(retsept meie raamatupidajalt Annelylt)

8 muna
1 pakk (200 g) võid
1 pakk (500 gr) hapukoort
3/4 klaasi suhkrut
2 klaasi jahu
soodat
rabarbereid, marju või õunu
maitse järgi kaneeli, vaniljesuhkrut

TAIGEN
Vahustada või suhkruga, lisada ükshaaval 8 munakollast, hapukoor, jahu ja sooda. 
Iga aine järel vahustada.
Tõsta taigen küpsetuspaberiga kaetud ristkülikukujulisele ahjuplaadile.
Küpsetada 200 kraadi juures keskmisel siinil helekollaseks (umbes 10 minutit).
NB! Põhi ei pea olema päris küps, vaid just helekollane, sest läheb koos täidisega veel ahju!

TÄIDIS
Rabarber või õunad tükeldada ja segada kaneeliga, asetada poolvalmis koogipõhjale ja panna uuesti 10 minutiks 175-200 kraadi juures ahju keskmisele siinile (rabarberile ja õuntele 200, õrnadele marjadele 175 kraadi).
NB! Suhkrut täidisele pole vaja panna, see on koogipõhjas ja kattes.

KATE
Kui kook on uuesti ahjus, siis samal ajal vahustada 8 munavalget 10 spl suhkruga, maitsestada vaniljesuhkruga. Munavalgevaht peab olema kõva, nii et tekivad tipud.


Tõsta lusikaga munavalgevaht koogile. Pole vaja väga siluda, sest munavalgetipud annavadki toreda mahulise tekstuuri. Küpsetada kooki koos munavalgekattega 175 kraadi juues keskmisel 3-5 minutit või seni kuni munavalgevaht hakkab õrnalt pruunikaks muutuma (ainult tipud!) Kui hoida liiga kaua, muutub kate "nahaks" ja asi on untsus. Kui hoida liiga vähe ahjus, siis ei hakka munavalge hulka segatud suhkrukristallid sulama.

Kuidas ilmuvad koogile "pisarad"
Kui kook ahjust välja tuleb, on kõige olulisem see võimalikult kiiresti maha jahutada. Kas tõsta jahedasse kohta või lausa külmikusse. Suhkrukristallid kondenseeruvad munavalgevahu jahtudes koogi pinnale ja tekivad kuldsed pisarad. See sõltub koogi jahtumise kiirusest ja võib mõned tunnid aega võtta.